14. mai 2013

Naadisupp kookospiima ja tofuga

Mis siin ikka pikalt keerutada. Mul jäi eilsest smuutiteost pool purki kookospiima üle ning värske naat pressib juba ammu ustest ja akendest sisse. Pealegi ei olnud ma hiiglama ammu suppi teinud. Muidu olin hirmus suur supisõber, aga nüüd on see väärt kõhupoolis unarusse jäänud. Kohe parandame selle vea. Haarasin supi sisse ka ühe väiksema värske rabarberilehe. Kui maitsev see supp sai! Ma ei olegi vist elus nii mõnusat ja kosutavat naadisuppi saanud. Kohe, kui olin toidu ära pildistanud, pistsin terve selle kausitäie pintslisse :) Ja tofu sobib siia suurepäraselt keedumuna asemel.

Naadisupp

3-4 inimesele

  • 1 sibul
  • 2 porgandit
  • 4 varssellerit
  • 3-4 spl õli
  • paar peotäit värsket naati (nooremad on parimad)
  • 1 väiksem noor rabarberileht
  • 1,5 tk köögiviljapuljongi kuubikut (mul oli ökopoest ostetud, need on suurepärased!)
  • 1 tl kuivatatud tüümiani
  • umbes 1,5 l vett
  • 2 kartulit
  • 200 ml kookospiima (minul oli lahjem versioon)
  • serveerimiseks natuke tofut (mul oli maitserohelisega tofublokk)

Kuumuta paksema põhjaga potis õli ja lisa hakitud sibulad. Prae umbes minut ja lisa porgandirattad. Prae veel minut-paar ja lisa hakitud varsseller, umbes pool värskest naadikogusest (hakitud) ja ribadeks lõigatud rabarberileht. Sega, lisa tüümian ja puljongikuubikud ning vala peale vesi. Keeda keskmisel kuumusel kaane all, kuni porgand on peaaegu pehme. Nüüd lisa kartulikuubikud ja ülejäänud hakitud naat koos kookospiimaga. Keeda samal kuumusel kaane all, kuni kartul on pehme. Tõsta supp kulbiga kaussi ja pudista kätega sisse paar viilu tofut.

Supivärk

13. mai 2013

Värskendav troopiline smuuti

Mul on viimasel ajal kohutav puuviljade isu. Olen mõelnud, et ma võiks täiesti vabalt ainult puuviljadest toituda ja fruitarian olla. Puuviljad on ju inimesele üks kõige ideaalsemaid toite. See värskendav troopiline smuuti sisaldab mu viimase aja kahte suurt lemmikut – ananassi ja mangot ning juba vana head tuttavat banaani. Tõeliselt mõnus kosutus ja ideaalne palavamal päeval või miks mitte just sombusel, et olemist päikselisemaks teha :)

Smuuti3

2-3 inimesele

  • 2 küpset banaani (koori, lõika ratasteks, pane taldrikule ja jäta 2h sügavkülma)
  • 1 küps mango (koori ja lõika kuubikuteks)
  • pool suurt ananassi või terve väiksem ananass (koori ja lõika kuubikuteks)
  • 200 ml lahjemat kookospiima (mitte täisrasvane, vaid vedelam light versioon)

Aseta kaussi sügavkülmutatud banaanirattad, mangokuubikud, ananassikuubikud ja vala kõige peale kookospiim. Purusta saumiksriga ühtlaseks seguks. Vala klaasi ja kaunista mõne ananassitükiga. Järelejäänud smuutit säilita külmkapis.

Smuuti2

12. mai 2013

Täidetud pannkoogid (Komm Morgen wieder)

Mulle meenus see toit ühelt ammuselt sünnipäevalt, kus perenaine tegi suure kuhja neidsamu priskeid täidetud pannkooke ja suure potitäie borši sinna kõrvale. Mäletan, et minu jaoks oli see lihtsalt ideaalne sünnipäevatoit :) No mulle hirmsasti meeldib selline kodune ja armastusega tehtud toit. Tahtsin väga teha selle roa taimset versiooni ja tulemus oli I M E L I NE! Ütlen ausalt – eks paras mäsu ole neid pannkooke voltida, aga selle saab üsna ruttu käppa ja siis läheb juba libedalt ning kui lõpuks ampsu võtad, siis saad aru, et see oli igat sekundit väärt. Mõne toiduga lihtsalt on nii.

Pannkoogid valmis

umbes 10 täidetud pannkooki

Pannkoogitainas:

  • 300 g nisujahu
  • 1 tl soodat
  • 2 tl äädikat
  • näpuotsaga soola
  • 600 ml vett

Sega nisujahu sooda ja soolaga läbi, lisa vesi ja sega veel korralikult (mina vispeldasin). Jäta pannkoogitainas senikauaks seisma, kuni täidist valmistad.

Hakksojatäidis:

  • 1 suur sibul
  • 150 g kuivatatud hakksojamassi (graanulid)
  • 2-3 spl õli
  • näpuotsaga soola ja pipart
  • 8 spl Felixi Smokey Barbecue kastet
  • 2 tl broilerimaitseainet (mina kasutasin Meira oma, mis sisaldab ainult puhast kraami ja mitte maitsetugevdajat)
  • pool tl jahvatatud vürtsköömneid
  • 2 spl sojakastet

Vala kuivatatud sojagraanulid potti, lisa külm vesi (nii et graanulid oleksid täiesti kaetud ja jääks veel ülegi) ning pane pott kuumale pliidile. Keeda graanuleid keskmisel kuumusel umbes 5-7 minutit, kuni need on täiesti pehmed (ole ettevaatlik, need kipuvad üle keema). Seejärel kurna graanulid korralikult ja jäta kõrvale. Haki sibulad ja prae pannil kuumas õlis paar minutit. Lisa natuke soola ja pipart ning prae veel umbes minut. Nüüd lisa keedetud ja kurnatud sojagraanulid ja sega. Prae umbes minut ning lisa Felixi kaste, broilerimaitseaine, jahvatatud vürtsköömned ja sojakaste. Sega korralikult ja prae veel minut-paar.

Pannkook küpsebPannkook täitmiselPannkook voltimisel2Pannkook voltimiselPannkoogid kuhjasPannkoogid küpsemas

Nüüd on aeg pannkooke küpsetama hakata. Kõigepealt pane endale valmis kaks suurt taldrikut ja määri need mõlemad õliga kokku. Jäta need pliidi juurde. Aja pann pliidil kuumaks ja lisa õli (üsna vähe, et pannkoogid jääksid tugevamad). Vala pannile umbes kulbitäis tainast ja küpseta ühelt poolt krõbedaks. Nüüd tõsta või libista pannkook pannilt ühele õlitatud taldrikule nii, et küpsetamata pool jääks allapoole. Nüüd tõsta umbes 2 supilusikatäit hakksojatäidist pannkoogi küpsenud külje keskele ja voldi pannkook kokku nagu pildil näidatud. Volditud pannkoogid aseta teisele õlisele taldrikule oma viimast praadimist ootama :)

Kui kõik pannkoogid on pooleldi küpsetatud, täidetud ja volditud, prae need pannil nüüd ka teiselt poolt krõbedaks. Ja ongi toitev ja maitsev eine valmis. Mina serveerisin pannukate juurde veel sojamajoneesi-broilerimaitseaine kastet.

Pannkook lõigatud

11. apr 2013

Astelpajutarretis kookosvahukoorega

Kui sulle meeldivad astelpajud, hapuka ja magusa kooslus ja krehvtine amps, siis arvatavasti meeldib sulle ka see magustoit. Tegelikult mõtlesin ma pikalt, kas ma teen selle magustoidu. Ma ei olnud kunagi enne astelpajudega midagi valmistanud ja seetõttu ka natuke pelgasin. Aga kui ma täna hommikul maitsesin üle öö kapis seisnud krehvtist hapukat-magust astelpajutarretist, siis kujutasin seda kohe ette koheva ja maheda kookosvahukoorega. Ja kui ma vahukoore valmis sain ja tarretisele peale panin ning esimese ampsu võtsin, siis sain aru, et see on üks piisavalt eriline magustoit, et see vääriks kohta minu retseptilehel.

Antud juhul meenutab see tarretis küll pigem paksu astelpajukreemi, aga sobib just ideaalselt siia magustoitu. Kui soovid tahkemat tarretist, suurenda tarretisepulbri kogust.

Astelpajumagustoit

Koguseliselt saad umbes 5 magustoidupokaali täit

PS! Astelpajud pane eelneval õhtul sügavkülmast tavalisse külmkappi sulama ja kookospiima purgid pane ka kindlasti eelneval õhtul külmkappi!

Tarretis:

  • 400 g külmutatud astelpajusid
  • 200 ml vett
  • u. 150 g (võib ka rohkem või vähem) suhkrut või mõnda muud magustajat (nt. agaavisiirupit)
  • 2 pakikest RUF torditarretisepulbrit

Võta astelpajukarp külmkapist välja. Vala liigne vedelik karbist ära ning pane astelpajud kaussi. Jäta umbes peotäis marju kaunistamiseks ja ülejäänud marjadele vala peale suhkur ja vesi ning purusta saumiksriga ühtlaseks. Mina jätsin kõik seemned ka sisse, minu arust olid need vahvad :) Vala kausist segu väikesesse potti, lisa tarretisepulber, sega ning aja keema. Kui segu keema hakkab, keeda seda umbes paar minutit, ise samal ajal kiirelt segades või vispeldades. Vala valminud segu magustoidupokaalidesse, täites pokaalidest veerand kuni pool. Kata pokaalid toidukilega ja jäta külmkappi vähemalt 12 h tahenema. Kookosvahukoor valmista alles siis, kui astelpajukreem on vähemalt 12 h tardunud.

Kookosvahukoor:

  • 2 purki täisrasvast kookospiima (nt. Santa Maria)
  • vanillisuhkrut (tuhksuhkur) vastavalt maitsele

Võta maha jahutatud kookospiimapurgid külmikust välja, keera tagurpidi ning tee avajaga lahti. Vala vedel osa pealt ära. Kaabi lusikaga paks kookoskreem purkide põhjast sügavamasse suuremasse kausi. Lisa vanillisuhkrut vastavalt maitsele (mina panin hea mitu supilusikatäit) ja vahusta miksriga kohevaks vahuks. Võta magustoidupokaalid koos astelpajutarretisega külmkapist välja, eemalda kiled ning jaota igale ühtlaselt vahukoort. Kaunista astelpajumarjadega. Serveeri kohe.

Astelpajumagustoit2

 

 

10. apr 2013

Kevadine riisinuudlisalat hernekreemiga

Ärme täna praegusest ilmast räägi. Las jääb. Kujutame ette, et lumest pole haisugi ja saab ketside ja pusaga (minu puhul) ringi patseerida.Mul oli hirmus isu riisinuudlisalati järele. See pidi loomulikult saama võimalikult kevadine ja värviline ning nii see salat sündiski. Eriliseks teeb selle mahlane hernekreem, mis teeb salati kuidagi eriliselt toekaks ja kreemjaks.

Kui ma olin selle roa pilti saanud ja asusin kohe seal samas laua juures seda manustama, siis ei pannud ma tähelegi, et juba oli taldrikutäis otsas. Iga ampsuga oli see salat maitsvam. Ja ometi oli mul tegelikult kõht eelnevalt üsna täis, kuna oli söönud võileibu värske kurgiga, sest ma olen valusalt õppinud, et MITTE IILAGI ei tohi tühja kõhuga toitu pildistada. Tühi kõht teeb pahuraks ja pahur toidufotograaf ei kõlba kuskile.

riisinuudlisalat

4-6 sööjale

Salat:

  • 250-300 g riisinuudleid (kasutasin laiemaid)
  • 250 g šampinjone
  • umbes 130 g päikesekuivatatud tomateid õlis
  • paar spl päikesekuivatatud tomatite õli
  • kimp värsket tilli
  • paar spl sojakastet
  • natuke soola
  • (natuke värsket sidrunimahla)

Hernekreem:

  • 400 g rohelisi külmutatud herneid
  • 100 ml vett
  • natuke pipart
  • paar spl sojakastet

riisinuudlisalat2

Pane suurem pott rohke külma ja mageda veega keema. Samal ajal, kui vesi keema läheb, aja pannil paar supilusikatäit päikesekuivatatud tomatite õli kuumaks ja lisa sinna ribadeks hakitud šampinjonid ja natuke soola. Prae mõned minutid aeg-ajalt segades. Võta suurem kauss ja lisa sinna pannil praetud seeneribad ja viiludeks hakitud päikesekuivatatud tomatid.

Valmista ette hernekreem: jäta peotäis herneid kaunistamiseks ning ülejäänud herned püreesta koos vee, pipra ja sojakastmega ühtlaseks kreemiks. Lisa hernekreem salatikausis ootatavatele praetud seentele ja tomatiribadele. Sega kõik omavahel läbi.

Kui suures potis on vesi keema läinud, lisa sinna riisinuudlid ja keeda umbes 3 minutit. Seejärel kurna ja loputa külma veega läbi. Lisa nuudlid salatikaussi koos hakitud värske tilliga ja sega hoolikalt hernekreemi ja muude komponentidega läbi. Viimistle maitset paari supilusikatäie sojakastme ja soovi korral natukese sidrunimahlaga. Serveeri kohe.

riisinuudlisalat3

11. märts 2013

Kuidas edukalt valmistada taimseid pihve

Taimsed pihvid on valgurikkad ja maitsvad ning väga tänuväärne ja toitev toidulisa. Kui ma täna järjekordseid läätse-riisipihve valmistasin, mõtlesin, et paneks kirja mõned nipid, mis aja jooksul on minu jaoks töötanud. Tegelikult on taimsete pihvide valmistamine ääretult lihtne ning variatsioone on tohutult. Minu toidulaualt leiab iga päev midagi valgurikast ning kui ma parasjagu mõnele toidule peoga ube/herneid/läätsi/sojatooteid ei lisa, siis küpsetan toekaid taimseid pihve. Tooksin ära mõned variandid, milliseid taimseid pihve ma tavaliselt valmistan:

Pihvid kuivatatud kaunviljalistest, mis on leotatud, aga mitte keedetud

Olgu selleks siis kuivatatud põldoad, herned, kikerherned, mungoad, valged ja punased oad või läätsed. Neid kõiki saab leotada ja seejärel neist imemaitsvaid pihve valmistada. Selleks pane umbes 0,5 kg kaunviljalisi rohke külma veega suurde kaussi vähemalt 10-12 tunniks ligunema. Seejärel kurna ja loputa korralikult. Purusta köögikombaini, saumiksri või hakklihamasinaga ühtlaseks peeneks massiks. Mõni aeg tagasi lisasin sellele massile alati ka jahu, aga nüüd olen aru saanud, et kui mass on piisavalt peenikeseks püreeritud ja lisatud ka natuke vett (kuni 200 ml), siis ei olegi vaja jahu lisada ja pihvid jäävad suurepäraselt ka niisama kokku. Lisan alati massile ka erinevaid maitseaineid (näiteks köögiviljapuljongi pulbrit või sojakastet või lihtsalt soola, tihti ka karripulbrit, jahvatatud vürtsköömneid, tšillipulbrit, kuivatatud või värskeid rohelisi ürte jne). Väga tihti lisan pihvitainasse ka praetud sibula tükikesi või purustatud küüslauku. Kuivatatud ja leotatud aga mitte keedetud kaunviljalistest valmistatud pihvide ainuke miinus on see, et need kipuvad kergemini kuivama. Seetõttu on parim need samal päeval ära tarbida või laduda tihedalt sügavasse kaussi ja katta kaanega, et nad õhu käes kiiremini ei kuivaks.

Siin pildil on hernepihvid, mis on ääretult soodsad, maitsvad ja lihtsad valmistada:

Praad

Hernepihvid on suurepärased ka burgeri vahel:

burger

Pihvid keedetud või konserveeritud kaunviljalistest

Tänagi valmistasin läätse-riisipihve. Riis on võrratu siduja. Panin umbes 250 g rohelisi läätsi koos 200 g riisiga keema, keetsin täiesti pehmeks, valasin sõela peale ja segasin massi lusikaga, kuni üleliigne vedelik välja tuli. Seejärel lisasin soola, natuke karripulbrit,  natuke jahvatatud vürtsköömneid ja riivisin noaga muskaatpähklit ka sisse. Segasin korralikult läbi ja lisasin paraja portsu täistera nisujahu, mis on samuti hea siduja. Keedetud ja konserveeritud kaunviljalised üldjuhul tahavad juurde ka jahu, sest ei jää nii hästi kokku, kui kuivatatud ja leotatud ning seejärel purustatud kaunviljalised. Sellele läätse-riisi kogusele lisasin umbes 2 detsiliitrit jahu. Võib ka rohkem või vähem. Seejärel vormisin pätsid ja praadisin pannil kuumas õlis mõlemalt poolt kergelt krõbedaks. Pihve saab edukalt teha ka kõikidest teistest keedetud või konserveeritud kaunviljalistest. Küll aga soovitan sellisesse pihvitainasse lisada (täistera)jahu, keedetud teraviljalisi (näiteks riisi, tatart, odratange või -kruupe) või näiteks hommikust järelejäänud viljaputru. Need kõik on head sidujad. Hea võimalus on ka pihve enne praadimist paneerida. Sellisel juhul ei ole peale kaunviljaliste eriti muid sidujaid vaja. Paneerimiseks vala suurele taldrikule paras ports jahu või näiteks riivleiba ning patsuta iga vormitud pihv enne pannile asetamist sellest kuivsegust läbi.

Siin on näiteks kiired ja lihtsad oapihvid:

Oapihvid

Või soovid kokata hoopis maitsvaid läätsepihve? Neid pihve saab valmistada kõikidest läätsedest. Antud juhul keetsin punased läätsed pehmeks ja kurnasin, lisasin riivitud porgandid, jahu ja maitseained ning praadisin.

Taimne praad

Võimalus on sellest samast keedetud läätsede ja riisi tainast voolida ka väikesed pallikesed, need ahjuks krõbedaks küpsetada ja seejärel tomatikastmega üle valada:

Läätsepallid enne ahjuminemist 2

Läätsepallid tomatikastmes2

Pihvid sojatoodetest

Minu laual on sojatooted väga teretulnud ning põhjalikumalt minu seisukohta seoses sojaga, saad lugeda siit. Just viimasel ajal olen hakanud rohkem katsetama sojapihvidega. Olgu siis selleks tofu või kuivatatud sojakotletid või hakksojamass. Tofust saab pihve valmistada mitut moodi. Näiteks marineerid tofuviilud ära ning seejärel paneerid ja praed. Või kasutad pehmet tofut lisandina taimses pihvitainas koos teiste koostisosadega (nt. kaunviljadega). Kuivatatud sojatoodetest on samuti mitmeid võimalusi maitsvate pihvide valmistamiseks. Näiteks keedad kuivatatud sojakotletid pehmeks, pigistad üleliigse vee välja ja marineerid grillkastmes üle öö. Seejärel kastad pihvid tempura segusse või jahu-vee segusse ning riivsaia või -leiva sisse ja praed. Või kasutad keedetud hakksojamassi lisandina taimse pihvitaina sees. Muidugi on võimalus poest osta ka juba valmis grillsoja kotlette või hakkkotlette.

Või teha hoopis grillsoja ise?

Sojaliha2

Või tõeliselt maitsvad ja krõbedad tofupihvid, mis on ideaalsed näiteks burgeri vahel.

Tofuburger2

Täpselt sama hõrgud on ka sojanagitsad, mis sobivad võrratult näiteks ahjukartulite juurde:

Nagitsadseest

Nagitsadjakartulid

Pihvid teraviljast, köögiviljadest ja/või seentest

Alati ei pea taimseid pihve valmistama ainult kaunviljalistest või sojatoodetest. Väga tihti olen neid teinud ka näiteks kaerahelbepudrust, riisist ja seentest või köögiviljadest. Siiamaani on meeles võrratult suured ja matsakad peedi-kaalika-kartuli pihvid, mis olid ääretult mahlased ja maitsvad. Kui kokkad pihve köögiviljadest, on võimalusi mitmeid. Näiteks riivida toored köögiviljad ja segada natukese jahu või riivleiva või -saiaga ning maitseainetega. Või keeta köögiviljad ja toimida täpselt samamoodi. Hea võimalus on pihvitainasse lisada ka näiteks kaerahelbeid, mis teevad pihvid mõnusalt krõbedaks ja on ka päris head sidujad. Keedetud riisist saab pihve valmistada eriti lihtsalt, kuna riis on väga hea siduja. Sama lugu on ka keedetud odratangu või -kruubiga ning valmis keedetud viljaputrudega. Kui soovid pihvide valmistamisel kasutada seeni, on hea mõte need enne küllaltki peeneks hakkida ning seejärel tainasse lisada. Võid näiteks seened ja sibulad ära hakkida ja enne pihvitainasse lisamist kergelt läbi praadida. Eriti hea leid oli minu jaoks viljapudrust tehtud pihvid, kuhu sisse oli riivitud väike toores peet ja küüslauku. Aga siinkorral lisasin jällegi ka jahu sidujaks juurde.

Proovi näiteks matsakaid aedvilja-seenepätse:

Pätsid2

Või pakuvad huvi hoopis peedipunased kaerakotletid:

Peedipunased kaerakotletid

Meie pere erilised lemmikud on ka riisi-kukeseenepätsikesed:

Riisi-kukeseenepätsikesed

Väga hästi maitsesid ka need taimsest “verivorsti”teost järelejäänud tangupudrust valmistatud ja paneeritud pihvid:

Pihvileib

Pihvid seitanist

Täiesti omaette teema on ka seitanist ehk nisugluteenist valmistatud pihvid. Need jäävad sellised “pekisema” konsistentsi ja maitsega. Seitanitegu on küll suurem ettevõtmine, aga väga soodne ja tulemus alati seda väärt.

Proovi näiteks neid võrratuid seitani steike, mille valmistamiseks pead ka seitani põhiretsepti kiikama:

Seitani steigid

Veel mõned nipid

  • Pihve saad maitsestada endale meeldivate maitseainetega, võimalusi on tohutult! Minu lemmikud vürtsid ja ürdid on karripulber, jahvatatud vürtsköömen, köögiviljapuljongi pulber, sojakaste, sool, pipar, tšilli pipar (eriti chipotle ehk suitsutatud ja jahvatatud tšillidest valmistatud), kurkum, kuivatatud till ja pune või tüümian ning eriliselt hea meki annab ka värskelt riivitud muskaatpähkel. Mõnikord olen pihvitainasse lisanud ka näiteks natuke tomatipastat või kvaliteetset ketšupit.
  • Pihve saab valmistada nii pannil praadides kui ka ahjus küpsetades. Pannil praadides jälgi, et pann oleks täiesti kuum, seejärel vala sinna paras ports õli ja lisa vormitud pihvid ning prae mõlemalt poolt krõbedaks. Ahjus küpsetatuna jäävad pihvid kuivemad, seetõttu oleks neid hea mõne kastmega süüa.
  • Kui pihvid ei taha üldse kokku jääda, lisa veel jahu või paneeri pihve jahus. Samuti on alati võimalus ka lisada riivsaia või -leiba või hoopis natuke munaasendajat, näiteks sellist.
  • Hea variant on pihvitainasse lisada ka kartuliputru
  • Eriti hea on pihve vormida, kui oled käed eelnevalt kraani all märjaks teinud.
  • Pihvide keeramiseks on hea valida võimalikult õhuke pannilabidas, siis on võimalus pihve keerates katki teha väiksem.
  • Taimsed pihvid on mõnusad lisandid näiteks burgeri vahele, kartuli ja kastme kõrvale, pasta või tatra kõrvale või lihtsalt leiva peale koos natukese maheda sinepi ja marineeritud kurgi viiluga.

Millised on sinu lemmikud taimsed pihvid? Kindlasti on sinulgi mõni hea nipp või retsept jagada.

25. veebr 2013

Tomatine põldoa-sibulapada

See retsept on mu peas juba tükk aega pesitsenud. Eile õhtul võtsin asja käsile ja panin oad likku ning täna keetsin neist maitsva, toitva ja soodsa pajaroa. Muskaatpähkel lisab ääretult mõnusa maitsenüansi ning roog ise on niivõrd toitev, et kuigi mul oli alguses siia kõrvale plaanis ka riis keeta, siis loobusin sellest ja sõin toitu niisama. Üks võrratult lihtne ja toitev retsept, kuidas soodsaid ja valgurikkaid põldube ära kasutada.

Oapada

  • 500 g põldube
  • 4 sibulat
  • 4 spl õli
  • 0,5 l tomatimahla
  • pool tl värskelt riivitud muskaatpähklit (võib ka valmis jahvatatud variant olla)
  • 100 ml vett
  • soola ja pipart vastavalt maitsele
  • 2 tl kuivatatud majoraani

Leota ube üle öö ning kurna ja loputa hoolikalt läbi. Keeda suures potis rohkes magedas vees pehmeks (umbes tund aega). Kurna oad.

Võta paksema põhjaga pott ning kuumuta seal 4 supilusikatäit õli. Lisa õhukesteks viiludeks hakitud sibulad. Prae, kuni sibulaviilud on klaasjad. Lisa natuke soola, pipart, muskaatpähkel, majoraan ja 100 ml vett. Hauta sibulaid kaane all keskmisel kuumusel paar minutit. Seejärel lisa keedetud oad ja tomatimahl. Sega kõik hoolikalt läbi, maitsesta soolaga, lase pajal veel korraks podiseda ning keera tuli maha. Söö niisama, leivaga või serveeri riisi/kartuli/pasta/tatraga.

Oapada2

Oapada3

23. veebr 2013

Unelmate šokolaaditort (küpsetamata)

Kuigi ma ei ole tegelikult eriti magusasõber ja ampsan alati pigem midagi soolast, siis oma selle aasta sünnipäeval tahtsin ma magustoiduks midagi väga erilist pakkuda. Sain selle tordi jaoks inspiratsiooni oma sõbralt, kes ühes Norra fjordiäärses hotellis kokana töötab ja sarnast torti sealses lõunalauas pakkus. Kohe, kui ma seda nägin, olin ma kindel, et seda ma pean kindlasti proovima. Kindel soov oli mul lisada siia tordi sisse ka kamaluga kirsse ja see oli väga hea mõte. Tegelikult on sellel tordil ju tohutult variatsoone. Näiteks võib vahukoore teha ilma kakaopulbrita ja lisada hoopis vanilli. Saab ilusa valge vahukooretordi, mille sisse sobivad imehästi ka näiteks värsked maasikad. Või katsetada hoopis mango- või astelpajupüreega ja teha kaunis kollane tort.

Šokotort2

Ja nüüd väga tähtsa osa juurde – see tort sisaldab ühte geniaalset komponenti. Nimelt kookosvahukoort, mis on lihtsalt võrratu maitse ja konsistentsiga ning koguseliselt saab seda paras ports. See imeline leid leevendab minu kurbust, et hetkel ei müüda enam Eesti poelettidel taimset vahukoor ja vaniljekreemi, mida muidu usinasti küpsetamisel kasutasin. Kookosvahukoore põhimõte on ülimalt lihtne – osta purk kookospiima, jahuta see külmikus maha, keera purk tagurpidi, tee avajaga lahti, vala vedel osa ära ja vahusta järelejäänud paks kookoskreem tuhksuhkru ja endale meeldivate lisanditega ning saad võrratu vahukoore, mis sobib igale poole. Järelejäänud äravalatud kookosvedelikku saad kasutada mõne teise roa või  näiteks kokteili tegemisel.

Aga asume nüüd retsepti juurde. Kuigi varased küsijad on retsepti robustsel kujul juba kätte saanud, siis nüüd on aeg see ka natuke korrektsemalt kirja panna. Ehk pole veel hilja ja see tort leiab oma koha näiteks teie vabariigi aastapäeva või hoopis naistepäeva laual. Igatahes on see ääretult sobilik tort pidulikule lauale, ükskõik, milline sündmus. Kuigi tuleb tunnistada, et mina sööksin seda vist igal argipäeval :)

Šokotort

Põhi:

  • 300 g küpsiseid (Marie või Digestive näiteks)
  • 300 g margariini

Tee küpsised puruks (mina kasutasin kilekotti ja lihahaamrit :). Sulata 300 g margariini ja sega küpsisepuruga läbi. Võta 28 cm läbimõõduga ümmargune koogivorm ja aseta see küpsetuspaberi peale, joonista välja ümmargune ring, lõika see välja ning aseta õliga määritud ümmarguse ahjuvormi põhja. Vala margariiniga läbi segatud küpsisepuru koogivormi põhja ja pressi kätega ühtlaselt laiali. Kata pealt toidukilega ja aseta tunniks-paariks külmkappi.

Täidis:

  • 2 purki täisrasvast kookospiima (näiteks Santa Maria, üks purk on 400 ml)
  • tuhksuhkrut vastavalt maitsele
  • 3 spl kakaopulbrit (näiteks Fazer)
  • 200 g tumedat šokolaadi
  • 1 pakike torditarretise pulbrit (RUF)
  • purk kivideta kirsse
  • purustatud mandleid

Kookospiima purgid peavad enne kasutamist kindlasti olema külmad ehk siis vähemalt paar tundi (või üle öö) külmikus olnud.

Sulata šokolaad veevannil vedelaks ning jäta toatemperatuurile jahtuma. Samal ajal võta maha jahutatud purgid külmikust välja, keera tagurpidi ning tee avajaga lahti. Vala vedel osa pealt ära (jäta alles näiteks mõne teise toidu või kokteili valmistamiseks). Kaabi lusikaga paks kookoskreem purkide põhjast sügavamasse suuremasse kausi. Lisa tuhksuhkur ja kakaopulber ning vahusta mikseriga kohevaks. Lisa toatemperatuurini maha jahtunud sulašokolaad ja mõne supilusikatäie veega korraks keema aetud ja läbi vispeldatud tarretisepulber ning vahusta kogu kraam veel korralikult läbi.

Võta jahtunud koogipõhi külmikust välja ja aseta ühtlaselt selle peale kurnatud kirsid. Lisa ka paar supilusikatäit kirsimahla põhja niisutamiseks. Seejärel kaabi lusika või spaatliga kausist kogu vahukoor koogipõhja peale ja silu laiali. Raputa peale veel purustatud mandlid ning aseta kook (kata toidukilega) ööks või päevaks külmkappi tahenema. Kook on võrratult mahlane ja maitsev ka päev-paar peale valmistamist.

Šokotort3

Tort

 

 

21. veebr 2013

Sünnipäevatoidud!

Isegi oma tänasel sünnipäeval ei saanud ma köögist eemal olla. Ja kuna ma päriselt neid toite teiega jagada ei saa, siis teen seda virtuaalselt: kartulisalat, ahjupeedirosolje, sojaviinerid ja kõige parem mitteküpsetatud šokolaaditort, mida elus saanud olen :)

Ja õhtul on plaanis veel mahlane seenelasanje.

Toidud

5. veebr 2013

Krõbedad sojanagitsad ja paar mõtet

Selle mõnusa retseptiga tekkis mul kohe paar mõtisklust, mille otsustasin kirja panna. Lihtsalt niisama.

Esiteks võite pildil märgata imeilusat uut väikest metallpannikest, mille ostsin kaltsukast ning kavatsen sellega veel nii mõnegi retsepti pildistada. Olete hoiatatud :)

Nagitsad

Teiseks pean mainima, et kui ma muidu väga ei fänna ega osta eriti eksootilisi toiduaineid, siis jõuluks kingiks saadud tempura jahu (äitäh, õde!) on ennast igasti õigustanud. Esiteks see juba lõhnab väga mõnusalt. Seda saab üliedukalt kasutada muna asemel, kui soovid mõnda toitu paneerida (näiteks neid samu sojaviile siin retseptis). Lihtsalt võtad paar supilusikatäit tempura jahu, segad sortsukese külma veega ja kasutad nagu lahtiklopitud mune. Mul saigi see pakike nüüd otsa ja kindlasti kavatsen juurde soetada.

Kolmandaks. Mina ei ole üks neist inimestest, kes sõna “soja” kuuldes karjudes teise tuppa jooksevad. Nimelt mulle soja väga meeldib ja ma kasutan seda päris tihti. Mind rahustab teadmine, et Euroopa Liidus on keelatud müüa GMO soja, kui tootel pole vastavat märget peal. Nii-et kui tootel ei ole selgelt kirjutatud, et see on GMO, siis ei tohi seda siin riigis müüa. Ja mina olen siiamaani oma 6 vegan aasta jooksul näinud ainult ühte GMO sojatoodet Eestis müügil – see oli Maximas müüdav odav sojaõli ning seal oli ka kenasti märge peal. Huvitav fakt on ka see, et enamus GMO soja kasvatatakse hoopis loomasöödaks.

Lisaks on Aasias soja tarbitud üle paari tuhande aasta. Ei saa öelda, et näiteks jaapanlasi väga vähe oleks või nad puruhaiged oleks. Aga see on tõesti ainult minu arvamus ja saan täiesti aru, kui soja meeltmööda pole ning tegelikult saab ju ka taimetoitlane väga edukalt ilma sojata elada – appi tulevad meie omad kodumaised kaunviljalised nagu herned ja oad ning unustuse hõlma vajunud läätsed, mida eestlased juba enne kartuli tulekut tarbisid ja mis kartuli tulekuga ununesid. Ei tea, kas keegi kasvatab tänapäeval Eestis ise läätsi? Oleks täitsa huvitav teada.

Neljandaks. Mina ei ole ka selline taimetoitlane, kellel oleks probleeme tarbida tooteid, mis meenutavad liha. Tean, et nii mõnigi on ja saan sellest täielikult aru. Mina aga ei ole. Ja söön täiesti süüvabalt liha meenutavaid tooteid, mille saamiseks pole kelleltki elu võetud. Vot. Nüüd sai nii mõnigi asi hingelt ära öeldud :)

Kuulen juba karjeid, et läheme ükskord selle retsepti juurde, kaua sa jaurad oma igavatest seisukohtadest! Ja ongi käes, lubage tutvustada  - pealt krõbedaid ja seest mahlased taevalikud sojanagitsad, mille juurde sobib oivaliselt krõbe ahjukartul ja grillkaste.

Nagitsadjakartulid

  • pakk kuivatatud sojakotlette
  • Felixi suitsust BBQ ehk grillkastet (uus toode, sama hea kui Santa Maria oma, aga poole odavam)
  • riivsaia (võid kasutada ka näiteks riivleiba või teha ise (täistera) riivsai
  • tempura jahu

Soovitan retseptiteo võtta ette eelmisel õhtul. Kõigepealt keeda sojakotletid soolaga maitsestatud vees pehmeks. Ole ettevaatlik, nende keetmisel kipub vesi parajalt vahutama ja on oht üle keeda. Mina reguleerisin vahepeal kuumust ja hoidisin silma peal. Seejärel kurna kotletid ja loputa külma veega läbi. Siis pigista igast kotletist liigne vesi välja. Pane kotletid kaussi, vala peale paras ports grillkastet ja sega hoolikalt segamini. Pane peale kaas või toidukile ning jäta ööks külmkappi.

Paneerimine

Järgmisel päeval vala ühte kaussi paras ports riivsaia ja teises sega 3-4 supilusikatäit tempura jahu natukese külma veega, nii-et tekib vedelam mass. Siis võta üle öö marineerunud grillkotlet, kasta see kõigepealt tempura segusse ja seejärel tupsuta seda riivsaia sees. Prae pannil kuumas õlis kõigepealt ühelt poolt krõbedaks, seejärel keera külg, pane pannile kaas peale ja prae veel umbes minut. Serveeri kohe.

Mina serveerisin neid nagitsaid koos selle sama grillkastmega ning kõrvale tegin ahjukartuleid: pesin koorega kartulid traatnuustikuga puhtaks, lõikasin ratasteks, asetasin ahjuvormi ja segasin oliiviõli, soola ja pipraga läbi. Küpsetasin, kuni krõbedad. Ahjust välja võttes raputasin veel peale natuke paprikapulbrit ja chipotle tšillipulbrit (äärmiselt mõnus suitsune tšillipulber, Santa Maria oma). Head isu! :)

Kartulid

 

Nagitsadseest