Kunas siis veel sõbrad külla kutsuda ja üle mõistuse palju toitu kokata, kui mitte volbriööl? Praegu on minu arust looduses üks võrratumaid aegu. Kõik hakkab vaikselt rohetama, päevad on pikad ja valged, aga pole veel liiga palav. Samuti ei ole õhtul väljas istudes sääski kimbutamas. Nii saabki veel peale lõket ja saunaskäiku väljas täiskuud imetleda.
Ma olen seda pastasalatit tohutult palju valmistanud. Ääretult kiire ja maitsev! Selle salati jaoks ei pea üldse pidu olema, ka argiõhtu maitsvamaks muutmiseks sobib see ülihästi. Kui muidu on selliste salatite jaoks teinekord keeruline leida taimset majoneesi, siis siin valmib suurepärane salatikaste vanadest headest päevalilleseemnetest. Kui juba pidupäevaga tegemist, siis mulle meeldib seda salatit just farfallede ehk pastalipsudega valmistada. Kuna põhikoostisaineid on siin salatis vähe, siis tasub need kõik kvaliteetsed valida. Sutsuke kallim ja kvaliteetsem pasta ja sama kehtib marineeritud kurgi ja konservherneste kohta. Viimase lihvi annab värske till, sool ja värskelt purustatud pipar. Kuna pasta imab kastet üsna palju sisse, siis salat tasub kastmega alles vahetult enne pidu läbi segada. Pastasalat meeldis külalistele väga ja sobis ühe kevadise välipeo lauale ideaalselt.
Paraku on nii, et ilma selle läätsepirukata ei õnnestu mul enam naljalt külalisi vastu võtta. Nad on sellega juba arvestanud ja mul ei jää muud üle, kui pärmitainast kergitada ja läätsi keeta. Mul ei saa midagi selle vastu olla. On ju tore, kui mõnda sinu toitu nii väga hinnatakse. Miks see pirukas siis nii pop on? Sest see on väga toitev, ääretult maitsekas ja üks tõeliselt hea amps, mis maitseb eriti hästi just jahtunult. Nii-et piruka võib vabalt ka eelmisel päeval valmis teha ja säilitada jahedas kohas, puhta rätiga kaetult.
Kuna ilm oli sel päeval ja õhtul lihtsalt kuldne, siis oli mul isu ka ühed rikkalikud taimsed grillvardad valmistada. Kõigepealt keetsin kuivatatud sojakotletid kümnekonna minutiga pehmeks, kurnasin, loputasin külma veega ja pigistasin igast kotletist vee välja. Siis rebisin kotletid natuke väiksemaks, lisasin suvikõrvitsatükid, taimse sardelli tükid, sibulat, paar apelsinitükki ja šampinjone. Marinaadi vispeldasin eraldi kausis valmis ja valasin sellega kogu kupatuse üle. Marinaad sisaldas apelsinimahla, tüümiani, jahvatatud koriandrit, karripulbrit, šašlõkimaitseainet (Sauda), soola, rafineerimata suhkrut, sojakastet, valge veini äädikat ja õli. Segasin kõik hoolikalt kätega läbi, et maitsed seguneksid ja jätsin kaane alla jahedasse paariks tunniks seisma. Šašlõkk oli vist minu kõige lemmikum toit sel õhtul. Elav tuli ja kerge suits annavad ikka hoopis teistsuguse meki. Taimse šašlõki valmistamisel tasub fantaasia käiku lasta ja igasugu erinevaid köögivilju ja muud taimset katsetada. Marinaad peaks olema üsna maitsekas, kuna see imbub parajalt sisse.
Snäkkimiseks üks kevadiselt kerge dipivaagen ka. Sinna rändasid porgandid, värske kurk, näkileivad ja Kalamata oliivid. Viimaste marinaadist tegin mõnusa krehvtise dipikastme. Eriline lemmik oli muidugi seda kastet näkileivale ja hiljem ka lausa läätsepirukale määrida :)
Need imelihtsad pehmed kakao-apelsiniküpsised olid kahe pidulise vaieldamatud lemmikud. Kui teised tõstsid salatit ja pirukat juurde, siis nemad tiirlesid küpsiste ümber ja anti mõista, et varsti oleks vaja võib-olla uus plaaditäis ahju panna. Ma mõistan neid, sest kakao ja apelsini kooslus küpsise kujul on sõltuvusttekitav.
Lisaks küpsetasin vaarika-kookosetordi, mille retsepti leiad minu taimsete magustoitude kokaraamatust. Küll oli hea ja mahlane tort! Keskel hõrk vaarikakreem ja peal kerge sidrunimekiga kookosekreem. Igatahes tordisöömise ajal võis kogu aeg kuulda "Appi, kui hea", "Issand, kui maitsev" jne. Kokal muidugi jälle rõõmus meel ja eriti vahva, kui lisatükki nõutakse.
Kuna torditeost jäi vaarikaid üle, siis rändasid need koos sidruniga külma vee sisse. Väga lihtne, efektne ja kosutav joogipoolis!
Seda imelist vahuveini sain maitsta esimest korda oma magustoitude kokaraamatu esitlusel ja siiamaani on see minu lemmik. Ma ei ole väga suur veinisõber, aga see vahuvein on omaette elamus. Ka külalistele maitses väga.
Proovitud sai ka natuke vähempeenemat, aga kange õlle kohta üllatavalt hästi maitsvat jooki. Karksi õlletehasel on alati kvaliteetne toodang olnud, nii-et kes õllesõbrad, siis soovitan kindlasti proovida.
Kui järgmisel päeval juhtub sul olema veel natuke taimse šašlõki riismeid, siis soovitan need soojalt koos oliividega dipivaagnalt maailma parimaks seljankaks keeta. Šašlõki ja seljanka tegu käis mul väga ökonoomselt. Kõigepealt keetsin suures potis sojakotletid pehmeks ja peale kurnamist panin nad sinna samma suurde potti tagasi koos ülejäänud šašlõki koostisainete ja marinaadiga. Järgmisel päeval oli poti põhjas veel natuke head kraami ja marinaadi. Lisasingi veel peoga oliive, keevat vett ja kartuleid. Keetsin, kuni kartul oli pehme. Lõpus lisasin tomatimahla ja musta pipart. Tulemus oli nii hea, et peaks juba selle supi pärast rohkem taimset grilli tegema!
Kommentaare ei ole :
Postita kommentaar