Mul oli eile üks väga meeldejääv sünnipäev. Tegelikult algas minu sünnipäeva tähistamine juba pühapäeval, kui minu kõige armsamad sõbrad mulle maailma ägedaima üllatuspeo korraldasid! Kui ma olin kohale meelitatud (arvasin kogu aeg, et läheme sõbra soolaleivale), siis leidsin eest hoopis kaetud laua ja rõõmsad sõbrad! Nii palju vaeva oli nähtud! Sõime tummist läätse-kikerhernesuppi, ahjuköögivilju veinis hautatud läätsedega ja eepilist braunit. Magama saime alles kell 4, nii-et korralik pralle. Olen südamest tänulik ja liigutatud.
Jaanuaris aga kirjutati mulle Hedon Spa-st ning kutsuti Restoran Raimondisse nende uhiuut a'la carte vegan menüüd proovima ja spaa-mõnusid nautima. Mõtlesin selle kõik oma sünnipäevaga ühendada ja olin uue menüü üle väga elevil. Olen ainult korra enne Eestis vegan fine dining menüüd proovinud ja sealse restorani menüü mulle paraku eriti ei meeldinud. Seetõttu ootasin väga uut ja ehk paremat elamust.
Mul on olnud oma blogiga muidu üsna pikaaegne põhimõte, et hoian seda vaid retseptide päralt ja tootearvustusi pigem ei tee või siis ainult oma sotsiaalmeedia kanalites. Aga Pärnu hedonistlikud elamused olid nii meeliülendavad, et kuigi mul alguses polnud blogiposti plaanis, siis pärast kogetud emotsioone lihtsalt pean seda kõike teiega ka siin jagama. Ma loodan, et selline postitus pakub teile infot ja ka silmailu, sest toidud olid väga kaunid.
Restoran Raimond on saanud oma nime Raimond Valgre järgi ning valitud on ta ka Eesti parimate restoranide hulka. Kohale jõudes ootas meid sõbralik teenindaja, kes meid paari tunni vältel hea-paremaga kostitas ja kõikide toitude kohta väga asjakohast informatsiooni jagas. Ütlen kohe ära, et teenindus oli suurepärane ja eriline tänu selle eest!
Kõigepealt toodi meie kokatervitus, milleks oli marineeritud peet pesto ja hernemajoneesiga. Krõmps, hapukas ja värske. Hea oli sellega seedimine vaikselt tööle panna ja kõht uuteks elamusteks ette valmistada.
Seejärel toodi meile leivataldrik. Ma ise ka ei usu, aga see oli üks õhtu tipphetki. Kuidas saavad ühe kuklid ja võided nii jumalikud olla? Seemnekuklid on ülipehmed ja värsked ning piisavalt soolakad. Kõrvale oli serveeritud paprikahummust ja taimset võiet. Lisaks leidusid ka krõbedad seemneleivakesed, mis olid ääretult maitsvad. Mina ja mu kallim ei jõudnud seda leivataldrikut ära kiita. Ausalt, juba ainuüksi selle pärast läheks Raimondisse tagasi. Tervitused kokk Katile, kelle meistriteos see oli!
Siis tulid meie eelroad. Minu valikuks oli hanemaltsa sushi valge redise, ingveri, peediželee ja mädarõikakreemiga. Hanemalts ehk kinoa oli hästi sõmer ja terve sushi oli üsna meeldiv vaheldus tavalisele riisisushile. Eriti meeldis mulle mädarõikakreem, mis ei olnud kibekange, vaid just paras. Sushi oli värskendav ja kevadine. Meeldis, aga menüüs oli veel paremaid toite.
Minu kallim sõi lihatomati steiki paprikapüree, avokaado ja köögiviljakrõpsudega. Steik üksinda oleks pigem igavavõitu, aga koos püree ja bataadikrõpsuga täitsa mõnus kerge eelroog. Toidu välimus väärib omaette äramainimist! Halli ilmaga oli see nagu suvi taldrikul.
Järgmiseks proovisime leivapuljongit musta oa spagettide, rohelise sibula ja Eestis kasvatatud shiitake seentega. Ma olin selle toidu pärast vist kõige rohkem elevil. Leivapuljong kõlas lihtsalt väga kreatiivselt ja põnevalt. Leem oli hästi maitsestatud ja õrn meeldiv leivamekk tegi kõik tummisemaks. Musta oa spagettidega olen juba varem tuttav ja ka isegi neid enda läätsebolognese retseptis kasutanud. Siia supi sisse sobisid need omapärased spagetid väga hästi. Eriti meeldis mulle rohke roheline sibul ja need suurepärased pisikesed maitsekad shiitake seened. Kindlasti üks lemmiktoite selle õhtu jooksul.
Vahepeal toodi meile maitsemeelte puhastamiseks kirsisorbetti, mis oli marjaselt värskendav, hapukas ja jahutav. Ideaalne vahepala. Seejärel oli aeg pearoogi proovida. Minu valikuks osutus tatrakotlet suvikõrvitsa, noore porgandi ja umami leemega. Eriliselt tahan ära märkida need krõmpsud ja soolakad aedviljad, mis kotleti peal lisandiks olid. Mulle nii meeldivad maitsekad toidud ja pigem olgu need alati julgelt maitsestatud. Kotlet ise oli pirakas ja pealt ideaalselt krõbe. Lahti lõigates oli see pehme, aga meeldiv. Tundus, et kasutatud oli tatrahelbeid ning need on minu vanad lemmikud. Meeldiv elamus!
Proovisime ka marineeritud tofut orsotto, Rooma salati ja päevalillekastmega. Orsotto oli üks minu suuri lemmikuid, kuna seal oli kasutatud karulauku. Maitselt oli kruubiroog lausa juustune ja krehvtine ja parajalt al dente. Meeldis väga ka rammus koorene päevalillekaste ja grillitud Rooma salat. Tofu ise oli korralikult suur ja krõbe, aga kahjuks jäi maitse minu jaoks natuke magedaks. Pealt oli maitsekam, kui keskelt. Võib-olla oleks rohkem marineerimist tahtnud. Tean ju isegi, et paksu tofuga võib tükk tegu olla, et sellele piisavalt maitset anda. Aga seda orsottot ja päevalillekastet sööks kindlasti veel!
Väljas hakkas juba pimenema, kui meie magustoitude kallale asusime. Suure šokolaadifännina tahtsin kindlasti proovida šokolaadivahtu kirsisorbeti, kookoslaastude ja metsapähkliga. Sorbett oli mul selleks ajaks juba vana lemmik ja hea oli teda taas kohata. Mousse ise ei vedanud samuti alt. Ideaalselt õhuline ja õrnalt mõrkjas. Rammusad kookoslaastud ja metsapähklipuru sobisid hästi tekstuuri andma. Ei pidanud pettuma.
Minu kallim valis magusroaks ananassikoogi halvaa ja sidrunisorbetiga. Kergelt grillitud ananass sobis väga hästi jaheda, hapuka ja värskendava sidrunisorbeti ning magusa ananassikoogikesega. Pole midagi halba öelda! Tore, et menüüs on kaks nii erinevat magustoitu, midagi igale maitsele.
Nagu arvata on, siis olime selleks ajaks kurguni head-paremat täis. Aga ma ei saanud sealt lahkuda ilma, et oleks proovinud valikut, millest mõned aastad tagasi vaid unistanud oleksin - vegan juustuvaagen!
Taldrikult võis leida mitut erinevat juustu. Eriti meeldis mulle väga vürtsikas tšillijuust ja vana lemmik - parmesan. Need sobisid ideaalselt isetehtud tomatitšatni, pehme köömnese pannileiva ja krõmpsu varsselleriga. Imeline!
Selline paar tundi kestev vegan toiduelamus oli väga eriline ja ma ausalt öeldes ei jõua juba ära oodata, et suvel Pärnu rannas Raimondi väliterrassil ranna ääres neid imelisi kukleid ja seda juustutaldrikut uuesti nautida. Juba eile peale õhtusööki (kui me hotellitoas mitu tundi toidukoomas vaakusime), mõtlesin ma ikka ja jälle sellele orsottole, tatrakotletile, leivaleemele ja juustudele. Olen aru saanud, et hea toit on samasugune elamus nagu hea film või kontsert. Jääb kummitama ja annab pikaks ajaks hea tunde ja mõnusad emotsioonid.
Hedon Spa oli ise samuti väga sümpaatne. Meie merevaatega tuba oli vaikne, puhas ja maitsekalt kujundatud. Nii Vaikne Spa kui ka supelusala oli meeldivad ja piisavad. Kokku tuli üks väga tore puhkus, nii-et tasub teinekordki sõit Pärnu ette võtta!
Kommentaare ei ole :
Postita kommentaar